1911-1940 kuulus Raeapteek perekondadele Lehbert ja Schneider. 1907. aastal alustas P.R. Lehbert laboratooriumi ühes nurgas verevaesuse vastase preparaadi „Ferratol“ tootmist. Seda võib lugeda Eesti farmaatsiatööstuse esiktooteks.

Sellest, mis keskajal Raeapteegis müüdi, annab tunnistust 1695. a. pärinev apteegikaupade hinnakiri TAXA, kuhu kuulus 54 eri liiki vett, 25 rasva, 128 õli, 20 tinktuuri, 49 salvi, 71 ravimteed jne. Lisaks oli nimekirjas ka kummalisi ravimeid nagu põletatud mesilased, täku kabjad, kõrvetatud siilid, vihmaussiõli, valgeks pleegitatud koerafekaalid ja palju muud. Loetellu kuulus ka armuvalu leevendamiseks ja mälu taastamiseks kasutatav martsipan.

Raeapteek on Tallinna vanim meditsiiniasutus. Pika ajaloo vältel on olnud perioode, kus apteeker oli ühtlasi õpetatud meedik ja linnaarst. Raeapteegist ei ostetud üksnes ravimeid vaid käidi ka hingeabi saamas.

Raeapteek on ka vanim ühes ja samas hoones asunud kaubandus ettevõte Tallinnas. Siin müüdi paberit, tinti, tubakat, piipusid, mängukaarte, tõrvikuid, kangaid, püssirohtu, soola, vürtse jne.

Raeapteeki võib võrrelda tänase kohvikuga, kuhu sisse astuda, et teed või klaretti juua, uudiseid kuulata ja neid edasi jutustada. Kuulu järgi oli Raeapteek ka raeisandate ning teiste tähtsate isikute kokkusaamise paik. Siin joodi klaretti, peeti nõu ja sõlmiti kokkuleppeid. Arvatakse, et just siin mõjutati oluliselt Tallinna käekäiku.