Raeapteegi pika ajaloo jooksul on siin apteekriametit pidanud palju väärikaid mehi. Eriline au kuulub Burchartide suguvõsale. Aastatel 1582-1911 oli apteek kümme sugupõlve Burchartide perekonna omanduses. Perekonnas valitsenud traditsiooni kohaselt sai vanim poeg alati nimeks Johann ja õppis apteekriks.

1911-1940 kuulus Raeapteek perekondadele Lehbert ja Schneider. 1907. aastal alustas P.R. Lehbert laboratooriumi ühes nurgas verevaesuse vastase preparaadi „Ferratol“ tootmist. Seda võib lugeda Eesti farmaatsiatööstuse esiktooteks.

Sellest, mis keskajal Raeapteegis müüdi, annab tunnistust 1695. a. pärinev apteegikaupade hinnakiri TAXA, kuhu kuulus 54 eri liiki vett, 25 rasva, 128 õli, 20 tinktuuri, 49 salvi, 71 ravimteed jne. Lisaks oli nimekirjas ka kummalisi ravimeid, nagu põletatud mesilased, täku kabjad, kõrvetatud siilid, vihmaussiõli, valgeks pleegitatud koerafekaalid ja palju muud. Loetellu kuulus ka armuvalu leevendamiseks ja mälu taastamiseks kasutatav martsipan.

Raeapteek on Tallinna vanim meditsiiniasutus. Pika ajaloo vältel on olnud perioode, kus apteeker oli ühtlasi õpetatud meedik ja linnaarst. Raeapteegist ei ostetud üksnes ravimeid, vaid käidi ka hingeabi saamas.

Raeapteek on ka vanim ühes ja samas hoones siiani tegutsev kaubandusettevõte Tallinnas. Siin müüdi muuhulgas paberit, tinti, tubakat, piipusid, mängukaarte, tõrvikuid, kangaid, püssirohtu, soola ja vürtse.

Raeapteeki võib võrrelda tänase kohvikuga, kuhu sisse astuda, et teed või klaretti juua, uudiseid kuulata ja neid edasi jutustada. Kuulu järgi oli Raeapteek ka raeisandate ning teiste tähtsate isikute kokkusaamise paik. Siin joodi klaretti, peeti nõu ja sõlmiti kokkuleppeid. Arvatakse, et just siin mõjutati oluliselt Tallinna käekäiku.

Tänapäeval tegutseb apteek käsikäes muuseumiga, mille tegevust toetab Tallinna linn. Muuseum korraldab ekskursioone ja töötubasid nii lastele kui täiskasvanutele. Raeapteek võtab osa Keskaja Päevadest ja korraldab üritusi Vanalinna Päevade raames.